Kohale jõudmine
Kui palju kordi oma elus oleme asunud kuhugi teele, kellegi või millegi poole liikumist. On see siis uus elukoht, uus töö, uus karjäär isegi või vallalise elust lähisuhteni jõudmine. Iga päev me teeme oma elu kohta valikuid, mis omavad mõju nii meie olevikule kui seavad sätteid, suunad ja sihid meie tulevasteks toiminguteks.
Need teed ja rännakud, keerdkäigud isegi, on meil erineva pikkusega, johtuvat sellest kui palju uus väljakutse ja soovunelma täitmine vajab meil läbi viia muutusi sinna jõudmiseks. Teinekord valitud tee, mis arvasime et on sirgjooneline ning jõuame pärale päevaga, rullub me ees lahti hoopis teistsugusena kui oskasime sel hetkel uneski arvata. Ühest päevast saab nädal, kuu-kaks, või hoopistükkis aastad seitse-kümme. Et jõuda “Tallinnast-Rooma”, tuleb ära käia ka Indias, Hiinas, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas isegi.
Hea on ütlus, et tähtis pole mitte sihtmärk ja kohale jõudmine, vaid teekond selleni ning inimesed, keda kohtame sel teel. Ma isegi lisaks, et kõikse olulisem on kaaslased, kellega saad ühes seda teekonda käia. Kas siis mõttes, sõnas või teos. Tunnetes, eneseväljendustes, lubamises, alistumises, saamises ja vastu võtmises. Jagamises, kõikse puhtamal ja ürgsemal, kirglikumal ja kirkamal moel.
Millal Sa viimati endalt küsisid “Kas ma olen jõudnud kohale?” ja “Kus ma olen, kes ma olen?”
Häid kohale jõudmisi meile, ennekõikse iseendas ning näha seda peegeldumas vastu meie välismaailmast.