fbpx

Kui pimedus lohutab


Kätte on jõudnud aasta kõikse pimedam ja püham aeg. Aeg on vaadata sügavale iseenda südamese ning läita seal omaenda hinge ja vaimu valgus.

Miks me tavaliselt oleme õppinud kartma pimedust? Sageli peitub võti selle mõistmiseks meie lapsepõlve sügavaimates hirmudes. Kas pimedus võib olla ka turvaline, hoidev, kaitsev, hooliv ja armastusest tulvil? Kõikide võimaluste maa? Mina vastan sellele “Jah”.
Oled Sa teinekord istunud üksinda, vaikuses, kesk sügavaimat pimedust. Olnud omaenda kodus. Ükski heli telekast või raadiost või teise inimese sõnadest ei jõua meieni. Ja lubame endal istuda ja nautida vaikust. Vaikust meie sees ja meie ümber.
Ning lubanud kustuda päevavalgusel ilma, et tormaksime kohe tuld toas põlema panema. Praegusel ajal, kus enamus inimesi elab suuremates või väiksemates linnades või asulates, elu tulvil töid ja tegemisi, sõpru ja hobisid, tundub selline stsenaarium uskumatu luksusena. Ning sellise olukorra nautimiseks ja iseendale lubamiseks peaksime sõitma kuskile ära loodusesse, otsides kaasaegsest inimelust eraldatud onnikest.

Mis juhtub siis, kui lubad seda endale, omaenda kodus. Ning vaatad, mis sinu ümber ja sinu sees, sinu meeltes ja tajudes ja mõtetes toimuma hakkab – kui lubad looduslikult ja loomulikul hämarusel laskuda enese ümber. Lubades nii vaadata otsa ja teha tutvust omaenda varjudega. Öelda tere, luua usalduslik sõprusside ning läita nii valguse küünal omaenda hinges.

Kaunist jõuluaega.

Helista 900 1727 ja vali 14.
Maag Maria